Karja ajavate koerte õpetamist kariloomadega soovitatakse üldjuhul alustada vähemalt 10 kuud vana kutsikaga. Öeldakse küll, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta, kuid tegelikult see ei pea paika ei trikkide ega ka kindlasti mitte karjatamise koha pealt. Ülemist vanusepiiri karjatamise õpetamise alustamiseks ei ole.

Enne kariloomadega tutvumist peaks koer väga hästi tulema käsu peale omaniku juurde ning oskama ka omanikust eemal olles käskluse peale lamada või seista. Võib muidugi arvestada sellega, et ka kõige kuulekamatel koertel kipub karjatamise instinkti tõustes omaniku käskude kuulamine väga valikuliseks minema. Seetõttu peaksidki siia ning seisa/lama olema enne karjatamise õppima asumist väga kindlalt selged.

Koer peab aru saama, et karjatamine on tema töö

Kõige esimese asjana peab koer hakkama lambaid nägema ning aru saama, et nende ajamine on tema töö. Paljud koerad peavad selle saavutamiseks käima lambaid vaatamas päris mitmeid kordi. Esmakordselt lammastega kohtuv bordercollie on tihti segaduses ning võib lambaid vältida ja asendustegevusi pakkuda. Tüüpiliseks käitumiseks on näiteks karjaaiast lahkuda üritamine, heina ja lambapabulate söömine, roika või rihmaga mängimine, omanikule kontakti pakkumine või tema selja taha peitumine. Kõige selle juures teevad koerad tavaliselt näo, et lambaid pole üldse olemaski.

Hinnanguliselt kuskil 20%  bordercollie tõugu koertest ei hakkagi kunagi karjatama. Karjatamisoskus on geneetilise taustaga, kuid isegi kahe väga hea karjakoera kutsikate hulgas võib olla mitte-karjatavaid koeri.  Samuti on muidugi ka väga erinev koertel oleva karjatamisinstinkti tase, kontakt peremehega ning üldine karjatamise stiil.

Koera ja inimese koostöö

Ei saa unustada, et karjatamisel mängivad võrdselt olulist rolli kolm osapoolt – kariloomad, koer ning inimene ning nende kolme kombinatsioon on see, mis määrab tulemuse. Igale inimesele sobib mõne koeraga koostöö paremini ning mõne teisega halvemini. Samuti võib mõni leebem ja rahulikum koer olla parem näiteks noorte uttede ajamiseks, samas mõni järsem ja julgem koer olla suurepärane kasutamiseks täiskasvanud jäärade laadimisel treilerile.

Professionaalsete karjuste ning karjatamisvõistlusel võistlejate puhul on üsnagi tavapärane väljaõpetatud karjakoerte edasimüümine põhjusel, et koer ja koerajuht ei sobi omavahel piisavalt hästi kokku. Koeri lemmikloomadena pidavatele inimestele võib sedalaadi suhtumine tunduda mõeldamatult julm, kuid talunike ja karjuste jaoks on koer töövahendiks, mida omatakse ning vajadusel ostetakse-müüakse. Tegelikult lepib karjakoer omanikuvahetusega üsna kergelt, seda muidugi tingimusel, et ta oma tööd saab teha.

Seda, kas koer on lambaid märganud, saab aru tema kehakeelest. Üks väga hea indikaator on koera saba- keskendunult töötaval koeral on saba madalal. Koer, kes hoiab saba kõrgel üleval, on erutatud seisundis või mängib. Saba liputamine näitab samuti koera erutumist, mitte töö tegemist.

Vajalikud oskused loomade karjatamisel

Peale sabahoiaku peaks ka bordercollie kehahoiak olema madalam, samm hiilivam ning silmad suunatud ainitiselt lammaste peale. Töötav bordercollie ei haugu, haukumine tähendab, et bordercollie mängib lammastega. Samas mitmed teised karjatavad tõud töötavad haukudes. Üldjoontes saab karjatavad koerad jagada kaheks – osadele on omasem lammaste toomine omaniku juurde ning teistele lammaste ajamine. Bordercollied on üldjuhul pigem lammaste toojad. Hiljem karjatamisel on vaja mõlemaid oskuseid, seetõttu tuleb ajajatele koertele õpetada selgeks ka toomine ning toojatele ajamine.

Käskluste õpetamine karjakoerale

Pärast lammaste märkamist ning instinkti sisselülitumist saab koerale hakkata karjatamisel kasutatavaid käsklusi õpetama. Karjatamise ajal saab koera juhtida nii hääle, vile kui ka karjusekepi (seda saab asendada lihtsalt mingi toikaga) abil. Tavaliselt on kõige lihtsam alguses treenida koera häälkäsklusi kuulama ning alles seejärel lisada vilekäsklused. Inimese kehakeelt ning liikumist vaatavad koerad nii kui nii pidevalt. Juhul kui koer kipub kariloomi liigselt näksama, saab karja kaitseks koerale panna suukorvi. Sellisel juhul peab ainult kindlasti valima suukorvi variandi, mis laseb koeral suud avada ning lõõtsutada. Juhul kui koer on liiga tormakas või ei taha kariloomade juures sõna kuulata võib treenimist alustada rihma otsas. Vajadusel võib rihma hoida ning koera suunata abiline.

Konkreetsed nimetused käsklustele võib igaüks muidugi ise valida, kuid oluline on, et need poleks kõlalt liiga sarnased. Põhilised kasutatavad käsklused annavad koerale teada koerajuhi poolt soovitud suuna ning kiiruse karja suhtes. COME BY tähendab liikumist ümber karja kellaosutiga samas suunas, selle vastandiks on AWAY, kellaosutiga vastassuunas liikumine. BACK tähendab karjast eemale minekut ning OUT suuremale ringile minekut karja suhtes. WALK ON lubab koeral liikuda otse edasi, STEADY tähendab aeglast sammu ning DOWN seisma jäämist või lamamist. Ei tohi unustada ka töö lõpetamist tähendavat käsklust THAT WILL DO. Üsna mõistlik on karjatamise tarbeks kasutada käsklusi, mida mujal ei kasutata.

Koerale on preemiaks võimalus tööd teha

Karjatamise puhul on koerale preemiaks võimalus tööd teha, maiustusi ega mänguasju karjaaias ei kasutata. Küll aga on kasulik  sõnade ning hääletooniga väljendada, kas mingi koerapoolne tegevus sobib või mitte (näiteks tubli koer või valesti). Tihti kasutatakse koera mõjutamiseks ja tema tähelepanu võitmiseks ka mingit kolisevat asja (näiteks kivikestega täidetud plastpudel) või lehvivat eset (mingi kott, pulga otsas olevad kilekotiribad). Sarnaselt igasugusele muule treenimisele õpetatakse asju sammhaaval ja proovitakse keerulisemad ülesanded väiksemateks ja lihtsamateks juppideks teha.

Loe ka karjatamise treeningu võimaluste kohta Kullaaugu talus Põlvamaal.