Karjatamine – kellele ja milleks?
Kariloomade söötmine rohumaadel on väga vana tegevus ning loomakarjade kaitseks ja liigutamiseks koerte kasutamine on samuti pikalt kasutusel olnud. Viimasel ajal järjest teravamalt fookusesse tõusnud keskkonnaprobleemid, eriti liikide väljasuremine ja liigirikkuse kadu, annavad karjatamisele täiesti uue väärtuse. Rohumaade hooldamine kariloomade abil tekitab elukohti ning võimalusi paljudele teistele väiksematele liikidele ning tõstab koha liigirikkust oluliselt. Karjatamisel tekkivad madalama rohuga alad on olulised paljudele putukatele, roomajatele, kahepaiksetele, väikeloomadele ning lindudele. Kariloomad jätavad tavaliselt alles ka mõningaid puhmaid ning karjaaias saavad kasvada puud ja põõsad, mis annavad väiksematele elusolenditele varjevõimalusi. Karjatamise käigus saavad võimaluse kasvada mitmed ohustatumad või haruldasemad taimeliigid. Masinaga rohumaade niitmisel või hekseldamisel hukkuvad paljud väiksemad loomad ja linnupojad, kariloomade eest on neil suurem võimalus vajadusel põgeneda.
Koerte kasutamine kariloomade liigutamisel on väga tõhus ning mõistlik lahendus. Arvestatakse, et üks bordercollie teeb loomade liigutamisel ära umbes viie inimese töö. Väljaõppinud karjakoera kasutamine põhjustab kariloomadele väga vähe stressi ning on mugav ja lihtne lahendus inimese jaoks. Loomade liigutamine erinevate karjamaade vahel on väga oluline selleks, et sööta paremini kasutada, samuti aitab see vähendada loomakarja ohustavate parasiitide arvu. Lisaks sellele on kariloomi vaja koondada või jaotada muudel erinevatel põhjustel (pügamine, värkimine, noorloomade võõrutamine, parasiiditõrje, ravimine, märgistamine) ning väljaõppinud karjakoer teeb kõik need tegevused märksa lihtsamaks.
Lõuna-Eesti Karjatamiskeskuse loomist toetas Leader.
